Liikumisharrastuse olukord Eestis
Kultuuriministeeriumi tellimusel ning Ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel viidi 03.12.2021 – 31.01.2022 Eesti elanike seas läbi mahukas küsitlusuuring liikuvuse (füüsiline aktiivsus) teemadel. Kokku küsitleti veebi-, silmast silma ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil 1519 vastajat vanuses 18-75.
2020. aastal pidas sporti ja spordiga seotut huvipakkuvaks 55% ning 2021. aastal 58% elanikest. Liikumisharrastustega tegelevatest inimestest tunneb sporditeemade vastu huvi 75% ning neist, kes liikumisharrastustega ei tegele, 44%. Mehed huvituvad spordist sagedamini kui naised (vastavalt 63% ja 54%).
Sagedamini kui kord nädalas tegeleb liikumisharrastustega 37% elanikest. Viimase paari aasta jooksul on antud näitaja püsinud muutumatuna 35-37% juures.
Uuringus osalejatelt küsiti ka spordinädala osas, kellest 48% vastasid jaatavalt küsimusele: „Kas Te olete teadlik, et septembris viiakse/viidi Eestis läbi spordinädalat?“. Meestest on spordinädalast teadlik 39% ja naistest 57%. Eesti- ja muukeelsete elanike seas oli teadlikkus spordinädalast samal tasemel. Keskmisest kõrgem on spordinädalast kuulnute osakaal kõrgharidusega (56%), alla 18-aastaste lastega leibkonda kuuluvate (55%), 401-800-eurose isikliku sissetulekuga (54%) või vähemalt kord nädalas liikumisharrastustega tegelevate inimeste (55%) seas.
Spordinädalast kuulnud vastajatele esitati küsimus selle kohta, millistest infokanalitest nad spordinädala toimumise kohta kuulsid. Ligi pooled spordinädalast teadlikest vastajaist said teavet internetist ning sama paljud (ka) televisioonist, neljandik raadiost ning vähem kui viiendik koolist (14%), perekonnaliikmelt (12%), ajalehereklaamist (10%), välireklaamilt (9%) või muudest infokanalitest (5%).
Peamised põhjused, mida liikumise vältimisel nimetatakse, on: ajapuudus (44%), vanus või tervis (25%) ning motivatsiooni ja viitsimise puudus (22%). Seega on tegu pigem ettekäänete kui sisuliste põhjustega (arstide hinnangul on mistahes liikumine vastunäidustatud vaid väga tõsistele haigetele, ülejäänud puhkudel on alati võimalik leida just selline liikumisvorm, mis on kasuks just nimelt paremal tervistumisel).
