Just liikumise, mitte spordiga on endine kiiruisutaja tegelenud karjääri lõpetamisele järgnenud aastal. „Kõige ägedam muutus aastaga on ilmselt see, mis toimus minu sisemuses. Olen enda vastu läinud leebemaks Kuna tippspordis on rasked reeglid, ollakse muidugi enda vastu karm ka edaspidi. Aga tegelikult pole jätkusuutlik näha elu lõpuni välja nagu tippsportlane. Olen tänulik oma kehale, et ta on vastu pidanud. Olen teinud ka hästi palju taastusravi, et oma muredele lahendus leida,“ selgitas Alusalu.
 

Ta kinnitab, et raskest treeningrutiinist väljumine ei olnudki nii keeruline. Vastupidi. Tavaellu sukeldumine oli isegi rõõmustav.
 

„Eelmisel talvel ei olnud isegi aega sellele muutusele mõelda, sest mul olid Tartus ülikooliõpingud ja lisaks mõned tööotsad. Põhiline liikumine oligi see, et läksin autoga sõitmise asemel jalgsi kooli. Sealt tuligi mul arusaam, et liikuda saab ju ka muudmoodi, mitte vaid rassides. Ma ausalt ei tahagi enam väga räiget pingutust. Olen mitme sõbrannaga läinud kuskile jalutama, selle asemel, et restorani sööma minna. Mul on hea meel, et inimesed on viimasel ajal hakanud aru saama, et jalgsi minek kuskile on ka liikumine. Kõik inimesed ei tahagi jõusaali minna ja ei peagi, aga muud igapäevast liikumist ei ole ju raske teha. Tööle autoga minek on ju ka inimeste mugav valik,“ ütleb Alusalu.
 

Eelmisel aastal pärast Spordinädala lõppu oli Alusalu Eesti ühiskonna suhtes väga kriitiline, öeldes: „Spordinädal on kindlasti tore ettevõtmine, aga meil pole mõtet illusioone luua - üks nädal aastas olla sportlik ja ülejäänud aasta vaid taastuda, pole vist liiga hea mõte.“ Mida siis oodata sellelt aastalt ning teha nii, et Spordinädal jääks ja muudaks inimeste harjumusi?
 

„Paratamatult ma näen seda, et paremas vormis olevad inimesed valivad trepi ja teised lifti. Mingi klõps peab peas käima. Ma saan aru, võib-olla mul on lihtne rääkida, sest ma olen lapsest peale teinud sporti ja ühel hetkel see oligi vaid mu elu. Minu enda õde ei teinud üldse sporti, aga eelmisel suvel ta otsustas, et tahab oma elu muuta. Ta hakkas jalutamas käima ja ta ütleb ka, et see on tema aeg iseendaga olla ning ta mõte on erksam. Me peamegi samm sammult jätkama liikumisürituste korraldamisega ja muul ajal propageerima seda, et liikumine on hädavajalik. Me peamegi süvendama üheskoos seda arvamust, et iga liikumine on liikumine. Nii jalgsi käimine, kodu koristamine kui ka näiteks mänguväljakul lapsega tegutsemine. Tegelikult pole ju küsimus isegi kaalunumbris, vaid selles, kas sa jaksad nii vaimselt kui ka füüsiliselt – et elukvaliteet oleks parem.“

23.-30. septembril peetaval üleeuroopalisel Spordinädalal korraldatakse Eestis üle 1100 spordisündmuse, mille eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele eestimaalastele liikumisega seotud positiivseid elamusi ja kogemusi. Spordinädal 2022 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on kultuuriminister Piret Hartman, EOK sportlaskomisjoni liige Saskia Alusalu, muusikud Artjom Savitski ja Kristel Aaslaid ja stilist Ženja Fokin.

Spordinädal toimub Eestis EOK eestvedamisel juba kaheksandat aastat. Rohkem infot leiab aadressil www.spordinadal.ee.