Mis on Spordinädal ja kuidas see on Eestis alguse saanud?

Spordinädal on 2015. aastal Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud üleeuroopaline liikumisalgatus, mille eesmärk on juhtida suuremat tähelepanu kehalisele aktiivsusele ja tervislikele eluviisidele. Spordinädal toimub üle Euroopa igal aastal ühel ja samal ajal, septembri viimasel nädalal ehk 23.-30. septembrini ja on mõeldud kõigile, olenemata vanusest, soost või füüsilistest võimetest. Euroopa Spordinädala osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal toimus spordinädal 40 erinevas riigis ning kokku toimus ligi 37 000 liikumissündmust, millest võttis osa üle 11 miljoni inimese. Eestis on Spordinädal toimunud sel aastal kümnendat korda ning Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on seda korraldanud kaks aastat. Varem oli see MTÜ Ühendus Sport Kõigile vedada. Sündmuse korraldamist riikides rahastab Euroopa Komisjon.

 

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuses on tööl viis inimest. Kuidas on võimalik viie inimesega ära teha üks suur liikumiskampaania, mille kavas on lõpuks tuhat üritust ja osalemas sadu tuhandeid liikujaid?

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse viis inimest aitavad üleeuroopalist Spordinädalat Eestis koordineerida ja ühe katuse all hoida. Suurema panuse aga, ilma kelleta meil seda nädalat üldse ei olekski ja kes on täitnud sündmuste kalendri ligemale tuhande sündmusega, on ikkagi koolid ja lasteaiad, spordiklubid ja spordi alaliidud, maakondlikud spordiliidud, kes sel aastal pakkusid maakondades avatud treeninguid, liikumissündmuste korraldajad traditsiooniliste suurüritustega,  eraisikud ja väiksemad initsiatiivgrupid kogukondades, kes on võtnud eesmärgiks elavdada spordielu just oma kodukohas.

 

Selliseid näiteid on olnud väga-väga palju ja ma näen, et just selliste sädeinimeste algatused on need, mis toovad uusi inimesi liikumise juurde. Suure panuse annavad igal aastal muidugi ka tööandjad, kes tõstavad Spordinädala raames liikumisteemad rohkem päevakorda, rõhutavad liikumise olulisust ja suunavad töötajaid olema ka tööpäeva sees aktiivsed. Näha on, et tööandjad tajuvad juba päris hästi, et füüsiliselt aktiivne töötaja on igas mõttes palju efektiivsem aga ka enesesäästlikum, kui mitteliikuv töötaja.

Läbi aastate on olnud eriti aktiivsed just haridusasutused – lasteaiad ja koolid, kes viivad läbi erinevaid liikumis- ja spordipäevi, tervisehommikuid ning kutsuvad endale külla sportlasi, korraldavad inspireerivaid algatusi ja otsivad vastust küsimustele, miks peaks liikuma, kuidas peaks liikuma ja millest üldse alustama.

Nad on kõik väga tublid ja ma ütlen kõikidele sündmuste algatajatele suure-suure tänu!

 

Milline on sihtasutuse roll Spordinädala koordineerimisel?

Spordinädala eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu liikumise olulisusele ja vajalikkusele. Sellele on suunatud ka kogu Spordinädala kommunikatsioon – kutsume kõiki üles kampa lööma, kas korraldades ise sündmuse või leides Spordinädalal kalendrist omale sobivas Eesti piirkonnas sobiv üritus. Kui me võib-olla sündmuse algusaastatel keskendusime ka ise rohkem organisatsioonide kaasamisele, siis oleme nüüd võtnud suuna võrdselt ka eraisikute innustamisele sündmusi algatama.

 

Kõik spordinädala tegevused ja võimalused on kajastatud Spordinädala kodulehel spordinädal.ee. Seal on näiteks olemas ka ideepank, kust võib saada häid mõtteid päris oma sündmuse korraldamiseks või juba plaanis oleva sündmuse veelgi paremaks sisustamiseks. Ühe uue tehnilise uuendusena oleme loonud kodulehele tehnilise võimekuse igal korraldajal oma sündmuse plakat või kujundus vastavalt sihtgrupile ise valmistada, mille saab alla laadida, välja printida või digitaalselt jagada, aga ka näiteks Facebooki seinale sündmuse pildiks lisada. Teavitus ja üleskutse osalema on väga oluline, sest see aitab ürituse toimumisest teada saada ja osalema tulla.

 

Kuidas Spordinädala sündmused üle Eesti jagunevad?

Tore on näha, et sündmusi jätkub pea igasse Eesti nurka. Oleme sündmuse kodulehele lisanud Eesti kaardi, millelt on näha, mitu sündmust mingis piirkonnas toimub ja kui arvu peal klikkida, jõuabki otse selle piirkonna sündmuste kalendrisse. Mis siin salata, kõige aktiivsem on loomulikult seal, kus on palju rahvast ehk siis Tallinnas, Tartus, Narvas. Esindatud on aga kõik maakonnad ning veel kord märgin, et kes ikkagi oma kodukandis või lähipiirkonnas toimuvat sündmust kaardilt otsib, see ka selle sealt leiab.

 

Kas meil on ka teistest riikidest võtta häid praktikaid üle ehk kuidas teised riigid inimesi liikuma panevad?

Jah, ikka! Meil toimuvad riikide vahel seminarid, kus me oma praktikaid jagame ning uusi lähenemisi õpime. Tänavu suvel jagasime näiteks kogemusi Soome ja Läti kolleegidega ja uurisime teineteiselt, mida saame oma praktikasse üle võtta.

 

Kuidas me nende sündmustega, mis Spordinädal enda egiidi alla võtab, inimesed ikkagi liikuma saame?

Ma usun, et iga nügimine või iga tõuge ja motiveerimine loeb ning on oluline. Laste puhul on hästi suureks eeskujuks liikumisele innustamisel ikkagi ema ja isa. Oleme Spordinädala koordineerijana võtnud tänavu fookusesse just avatud treeningute pakkumise ehk et anda inimestele võimalus osaleda ja saada teadmisi võimalikult erinevate spordialade kohta. Üle Eesti sai tutvust teha alates vesiaeroobikast kuni kaljuronimiseni. Klubid pakuvad võimalust tutvust teha väga põnevate aladega, mille juurde võib-olla ei oskaks ise jõuda või millele mõelda.

 

Selle, kes täna ei ole aktiivne liikuja, suurim hirm või kartus ongi see, et ta ei tea, mida pakutakse, kas spordialade harrastamine vajab mingit eelteadmist, kõik tema ümber juba teavad kõike ja teevad midagi, kuid tema ei oska kusagilt alustada. Avatud treeningute eesmärk ongi anda mitteliikujale võimalus tulla uudistama, mida üks või teine ala pakub või mida eeldab. Hea on näha, et suured ja traditsioonilised sündmused on lisanud võistluste kavva ka lühemaid distantse, andes sellega võimaluse osaleda ka neil, kes varasemalt tervisespordisündmustel osaleda ei ole julgenud. Teine pool on see, et liikumine peab olema ikkagi meeldiv ja lõbus. Iga inimene peaks saama liikumisest hea enesetunde ja positiivse emotsiooni. Seesama hea tunne toob ta tõenäoliselt ka tagasi ja innustab jätkama. Ma usun, et kõik Spordinädala sündmused seda tunnet inimestele ka pakuvad.

 

Kuidas Spordinädal ajas on muutunud?

Sündmuse kontseptsioon ajas muutunud ei ole. Muutunud on mastaapsus. Oleme laiendanud koostööpartnerite ringi ning kaasatuse arvu. Kui 2015. aastal, kui Spordinädal alustas, oli sündmusi 465, siis tänavu on neid juba 1171. Osaluskordade arv on üle 228 000. See on märkimisväärne saavutus!

Ühe olulise muutusena toon välja ka selle, et spordiklubid ja liikumissündmuste korraldajad on aasta-aastalt oma tegevuses harrastajale aina lähemale tulnud ning pakuvad lisaks võistlusmomendile ja konkurentsile ikkagi ka katsetamist ja proovimist, soodustades sedasi just väheaktiivsete kaasamist liikumise juurde.

 

Läbi aastate on olnud Spordinädala sündmuste kavas alati ka nõrgemate ühiskonnagruppide kaasamine ehk et milliseid võimalusi pakkuda või kuidas tuua toast välja ja liikuma erivajadustega inimesed. Võimalused neile aasta-aastalt samuti avarduvad.

 

Siit on meil aga edasi minna veel pikalt, sest kui me vaatame eestlaste tervisestatistikat, on meie hulgas ikkagi veel väga palju neid, kes üldse ei liigu või teevad seda minimaalselt. Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse töö ongi tuua liikumise juurde võimalikult palju just neid, kes ei ole täna millegi pärast leidnud teed füüsilise liikumise juurde. Spordinädal võiks olla üks nendest tuhandetest võimalustest, mida liikumissündmuste näol läbi aasta pakutakse.

 

Kui palju või tihti peaksime me selliseid kampaaniaid korraldama, et saada Euroopa liikuvaimaks rahvaks?

Jah, selline ambitsioon meil on! Spordinädal ning muud taolised projektid ja kampaaniad aitavad liikumisvõimalusi kindlasti nähtavamale tuua ja nakatada liikumispisikuga aina rohkem inimesi. Mida rohkem me liikumist inimestele lähemale toome ja näitame, et see on kõigile jõukohane, kättesaadav ja vajalik, seda rohkem inimesi võtab ka liikumise omaks. Kuid esimese sammu liikuvama elustiili poole peab ikkagi iga inimene ise astuma. Kui ta selle sammu astub, saavad Spordinädala laadsed sündmused teda igati toetada.

Siin on kindlasti oluline mõtteviisi muutus, mida toetavad ühiskondlik kokkulepe, hoiakud või arusaamad, et mul on võimalus igapäevaselt liikuda nii, et ma ei pea ilmtingimata selleks ekstra aega pühendama või trenni minema. Kas ma liigun autoga või ühistranspordiga, kas ma pargin auto maja ukse ette või kaugemale parklasse, kas ma kasutan lifti asemel treppe, kas ma jalutan tööle või liiklen ühistranspordiga, kas ma töö juures istun terve päeva laua taga või võtan aega püsti tõusmiseks ja liikumiseks.

 

Intervjuu viis läbi Maria Leis.