Spordinädala patroonid

2026. aasta spordinädala patroonid

Spordinädala patroonid kutsuvad kõiki spordinädalast osa võtma ja innustavad igasse päeva rohkem liikumist lisama. Uurisime patroonidelt, mida nad sooviksid öelda inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu?"

Anna-Kaisa Oidermaa, psühholoog, peaasi.ee asutaja ja tegevjuht

„Psühholoogina on väga oluline oma pead korras hoida ja kuigi ma suurem asi sportlane ei ole, siis seda ma küll tean, et liikumine on vaimse tervise vitamiin. Kõige selgemad ja paremad mõtted tulevad ikka liikumise pealt. Kas siis looduses mütates, rattaga sõites, jalutades või kalalkäigu ajal. Vahel läheb see meelest ära, aga kui meel läheb ärevaks või mõte kokku jookseb, on see märguanne, et tuleb arvuti kinni panna ja metsa minna. Või vähemalt natukene selga sirutada ja teha üks 10 minutiline jalutuskäik."

Hanno Pevkur, kaitseminister

„Sport on kuulunud mu ellu nii kaua, kui end mäletan. Alustasin suusatajana, aga nii korv- kui võrkpall on olnud minu eluga väga tihedalt seotud. Viimasel aastatel olen enda jaoks avastanud ka golfi, mida eeldatavalt on võimalik harrastada väga pikalt ning vanus sisuliselt seda ei takista. Sport on eriti nooruseas aidanud mõista kui oluline on distsipliin, pühendumus ja pingutus tulemuse saavutamiseks. Lisaks annab meeskonnamäng selgelt oskuse nii teistega arvestada kui teisi usaldada. Sport on taganud mulle parema tervise ja harjumuse oma tervise eest hoolitseda.

Sportima paneb alati ka teadmine, et pärast füüsilist aktiivsust on parem tunne kui enne. Ja tegelikult pole vahet, kas õues paistab päike, sajab vihma või tuiskab lund. Alati saab valida sobiva liikumise ning Eesti ilmaga ideaalset hetke oodates jääkski päris palju liikumata. Seejuures tuleb hoida meeles, et sa ei pea jooksma maratoni ega olema treeningutes tippsportlane. Hea enesetunde jaoks tuleb lihtsalt leida endale sobiv viis ja teha seda regulaarselt.

Hea füüsiline vorm tähendab paremat tervist ja rohkem energiat, kuid riigikaitse vaates ka vastupidavamat ühiskonda. Liikumine on osa riigikaitsest – mida rohkem on meil terveid ja aktiivseid inimesi, seda tugevam on Eesti.“

Kätlin Hõbemägi, jooksuentusiast ja Kopli Sörgi eestvedaja

„Minu ellu tuli Kopli Sörk täitsa kogemata. Olen terve elu sporti teinud, aga eks on ka pause sisse tulnud ja sellises pausis kulgesin

ma paar viimast aastat. Siis aga oli olukord, kus tööd oli palju ja tundsin, et ei jaksa ja liikumiseks aega ei ole ja tuhat muud vabandust. Tegelikult just siis ongi liigutada vaja, kui arvad, et ei jaksa. Kui üksi treenides

võib motivatsioon kaduda, siis tuleb leida see „oma kamp“ – seda need meie sörgid pakuvadki. On raske sõnadesse panna, mida ma näen inimeste silmis, kui nad lihtsalt tulevad ja sörgivad koos. Tulevad ja jäävad. Kopli Sörki alustasime me väikse seltskonnaga 2024. aasta detsembris ja praegu on sörke ligi 20 ja sörgi-liikumine kogub aina enam hoogu. Nii et tule ja otsi oma sörk ja oma kamp! Kui sinu kodukandis sörki veel ei ole, siis lihtsalt kutsu inimesed kaasa ja nad tulevad, ausõna. Pole vahet, millises vormis sa oled või kui aeglaselt sörgid. Kõik saavad sellega hakkama ja kõik toetavad."

Valdur Mikita, kirjanik ja mõtterändur

„Olen osalenud umbes poolesajal rattamaratonil, kuid siiski ei söandaks ma sporti arvata oma kõige mõjusamata liikumiskogemuste hulka. Metsas hulkumine ja rütmiline maatöö võivad viia palju põnevamate tajumustrite juurde. Mind inspireerivad pärimuslikud liikumisviisid, mis ei ole otseselt seotud spordiga. Need kannavad endas teistsugust liikumiskogemust, teistsugust liikumise signatuuri. See, et spordist on saanud inimeste kõige levinum liikumisviis, on maailma ajaloos midagi ebatavalist. Sport on tore, kuid tegemist on siiski anomaaliaga. Tõtt-öelda olen oma mõõdukat sportlikku vormi sageli kasutanud mitte inimeste suunas, vaid neist eemale liikumiseks. Tõstkem spordinädalal au sisse ka kõik vähesotsialiseeritud liikumise vormid, mida on võimalik sooritada õndsas üksinduses!"

Margus Ader, spordimees ja laskesuusataja

„Sport on minu elukaaslane esimesest klassist. Nooremana olin sportlane, treenides iga päev ja ka hoovispordil oli oma koht, nüüd viimased paarkümmend aastat olen lihtsalt liikumise nautija. Talvel meeldib mulle suusatada ja kevadel ja suvel meeldib rattasõit või tennis. Mets ja metsatööd annavad samuti hea koormuse ja värske õhu.

Kui ilm on kehvem, siis leian tee jõusaali või pallisaali – liikumisvõimalusi on alati. Sport on minu jaoks parim viis hoida end tasakaalus, energiline ja rõõmus.

Minu soovitus neile, kes täna veel palju ei liigu – alustage väikestest sammudest, iga samm loeb. Spordinädal on ideaalne võimalus alustada ja panna päev rohkem liikuma. Tule ja liigu koos meiega – liikumine on parim kingitus iseendale!"

Kersti Kaljulaid, Eesti Olümpiakomitee president

„Sport ja liikumine on minu jaoks igaühe õigus - olgu see laps, kes mängib õues, või harrastaja, kes tahab rattaga sõita turvaliselt. Minu enda suurim rõõm on see eriliselt elus tunne, kui asfalt libiseb ratta all või kui jooksen läbi metsa, kus lõhnab kanarbik ja sookail. Käin ka jõusaalis, mitte seepärast, et see mulle hirmsasti meeldiks, vaid selleks, et ka 30 aasta pärast oleks jõudu kanda poekotti või tõsta sülle lapselaps. Liikumine ei pea olema medal, vaid igaühe enda sport ja oma viis olla terve ning rõõmus. Väiksemad sammud nagu näiteks jalutuskäik, venitus või rattasõit, need annavad kokku suure tulemuse. Soovitan kõigile leida see liikumisviis, mis pakub rõõmu, ja hakata seda tasapisi harjumuseks muutma, sest igal ühel on õigus oma spordile!"

Joosep Karlson, kanuuaerutaja ja noorte eeskuju

„Liikumine ja sport jõudsid minu ellu 11-aastaselt, hetkel mil minu õppeedukus ja enesekindlus olid viletsas seisus. Distsiplineeritus nii spordis kui muus ei olnud omadus, millega mind võinuks iseloomustada. Ühel hetkel ma tajusin, et Pärnu Aerutamisklubis on päris ägedad poisid ja tüdrukud, kellega koos aega veeta, millest kasvas välja järepidevus. Lõpuks jõudis treenerite õpetuste toel kohale ka arusaam, et lisaks järjepidevale kohal käimisele on võimalik järjepidevalt endast parim anda. Ka pealtnäha kehvemates tingimustes ja täna ma siiralt naudin õuetreeingut tuulevaikses ja vihmas - lemmik ilm!. Nii kasvataski sport minust distisplineeritud noore, kes valis oma teeks saavutusspordi ja ühes sellega täitis sotsiaalse kuuluvustunde, andis rolli ja pani mõistusegi tööle. Minu sõnum on ülimalt lihtne - iga inimene suudab leida endale liikumisviisi, mis ta rõõmsaks teeb. Tee seda järejpidevalt ja nii oled võimekam inimene nii vaimult kui kehalt!"

Sven Hõbemägi, Lääne-Virumaa Spordiliidu peasekretär ja personaaltreener

„Olen terve oma teadliku elu olnud seotud spordiga mänginud kõrgel tasemel korvpalli ja tegelenud kergejõustikuga. Kuna soovisin ka ise olla tulevikus see, kes panustab inimeste ja eelkõige noorte tervisesse, siis asusin õppima Tallinna Ülikooli, kus lõpetasin Kehakultuuriteaduskonna magistrikraadiga. Olen seega üle 20 aasta personaaltreeneri ja tervisliku elustiili mentorina teadlikult aidanud tuhandeid inimesi saavutada nende eesmärk, olles muuhulgas tervem nii füüsiliselt kui vaimselt. Minu pikaajaline praktika näitab, et heas füüsilises vormis inimene on rõõmsam, positiivsem ning mis veelgi olulisem-naudib kõike mida teeb. Olen seisukohal, et mitte kunagi pole liiga hilja alustada teekonda tervema MINA poole. Oluline on lihtsalt teha see esimene samm ning leida selline liikumisviis, mida naudid."

Vova Vsivtsev, Äkke Spordikeskuse projektijuht ja liikumisõpetaja

„Olen laskesuusatamise taustaga endine sportlane. Äkkeküla tervise- ja spordikeskuse arendamise kaudu mõistsin, et spordi tõeline vundament on liikumine — mida mitmekülgsem see on, seda rohkem tekib motivatsiooni end riidesse panna ja liikuma minna.

Tänapäeval ei lähe ma trenni üksnes liikumise pärast. Trenn on minu kontor ja minu psühholoog.

On olemas liikumisviise, mis võivad asendada ravimeid, kuid pole olemas ravimeid, mis asendaksid liikumist."

Merike Õun, Võrumaa Spordiliidu tegevjuht

„Kõige paremini saab tervisliku elu väärtusi õpetada pereringis ja alustades kohe kui laps sünnib, märgates vanemana pisikese inimese soovi liikuvalt areneda ning teda igati toetades. Laste jaoks on päris pikalt just tema enda vanemad need, kelle tähelepanu nad vajavad. Maast madalast koos mitmekülgselt ja sportlikult veedetud ühisaeg annab väga hea panuse noore inimese järjepidevaks enesearenduseks iseseisva tervisliku elu kujunemisel. Liikumine on vaimu tervendamisel üks olulisimaid ravimeid. Oleme positiivsed eeskujud, märkame, kui aktiivselt ise koos lastega liigume ja mängime ja eakamaid kaasame! Aktiivne ja terve elukaar algab ühisest lapsepõlvest pereringis, haridusasutused ja huviringid saavad seda toetada!"

Kuldar Leis, taristuminister

"Liikumine on minu jaoks alati olnud loomulik osa elust. Lapsepõlves sain füüsilise põhja alla käsipallitrennist, siis tulid teised pallimängud ja orienteerumine. Praegu suvel mängin tennist ja käin wakepargis ning talvel suusatan ja mängin võrkpalli. Keldris on mul pinksilaud, kus enne sauna minekut saab end juba mõnusalt soojaks mängida. Mulle meeldib spordi juures füüsiline koormus, hea enesetunne ja adrenaliin. Päeva alustan ka alati hommikuvõimlemisega. Teistelegi soovitan iga ilmaga liikuda, sest heas füüsilises vormis olemine annab energiat, hoiab vaimu värskena ja teeb lihtsalt enesetunde paremaks."

Heidy Purga, kultuuriminister

„Eestis on suurepärane terviseradade võrgustik, kus saab teha turvaliselt ja hästi hooldatud radadel täiesti tasuta kasvõi pooletunnine jalutusring. See oleks kõige esimene soovitus – kõndida. Lihtne oma keha jõul liikumine on kõige alus. Kel julgust ja võimalust rohkemaks, siis soovitan kindlasti liituda mõne treeningrühmaga või pöörduda mõne kogenuma treeneri poole, kes aitaks hinnata senist liikumisharjumust ning seada targalt uusi väikeseid eesmärke. Ei tasu kohe uljalt asuda läbima maratone või tõstma jõusaalis sadu kilosid. Tark ei torma, aga liigub.“