Spordinädala patroonid 2023

Spordinädala patroonid kutsuvad kõiki 23.-30. septembril üle Eesti toimuvast spordinädalast osa võtma ja innustavad igasse päeva rohkem liikumist lisama. Loe, kui palju ja kuidas patroonid ise liiguvad, kuidas ennast selleks motiveerivad ning mida soovitavad neile, kes ei ole veel endale sobivat liikumisharrastust leidnud.  

 

Kultuuriminister HEIDY PURGA: Tark ei torma, aga liigub

Mis rolli mängib liikumine Sinu elus?

Noorena tegin täitsa korralikul tasemel laskesuusatamist, seega üldine liikumisharjumus ja aeroobne baas on mul lapsepõlvest treeningutega kaasa saadud. Eriti Elva metsad on risti-põiki läbi joostud ja suusatatud. Täiskasvanuna olen püüdnud isegi kõige kiirematel perioodidel minimaalselt 3-4 korda nädalas teha pikema kõnni või jooksutiiru. Eelistan liikumist looduses, kus saab korraga nii nautida aastaaegade vaheldumist kui saab pea värskeks. Nüüd olen aina enam õppinud nautima ka jõusaalis toimetamist, kus on palju kindlam tegutseda personaaltreeneri abil kui omapäi pusida. Ei tasu häbeneda nõu küsimist nendelt, kel kogemust rohkem. See annab palju juurde ja teeb treeningud tõhusamaks. 

Kuidas motiveerid end liikuma? 

Minus suur sisemine vajadus värske õhu järele ning kui päevad on täis istuvaid koosolekuid, siis on keha nõudmistele raske vastu hakata. Peale vaimselt intensiivseid päevi ma suisa pean minema tegema vastukaaluks midagi kehalist, millega saab mõtted vabaks ja kuhjunud mõtted selgemaks. 

Mida ütleksid nendele inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu? 

Eestis on suurepärane terviseradade võrgustik, kus saab teha turvaliselt ja hästi hooldatud radadel täiesti tasuta kasvõi pooletunnine jalutusring. See oleks kõige esimene soovitus – kõndida. Lihtne oma keha jõul liikumine on kõige alus. Kel julgust ja võimalust rohkemaks, siis soovitan kindlasti liituda mõne treeningrühmaga või pöörduda mõne kogenuma treeneri poole, kes aitaks hinnata senist liikumisharjumust ning seada targalt uusi väikeseid eesmärke. Ei tasu kohe uljalt asuda läbima maratone või tõstma jõusaalis sadu kilosid. Tark ei torma, aga liigub.  

 

 

Kardioloog MARGUS VIIGIMAA: Kõige tähtsam on regulaarsus

Mis rolli mängib liikumine Sinu elus?   

Liikumine mängib minu elus väga olulist rolli. Liikumine võimaldab mul teha pingelist vaimset tööd, parandab stressitaluvust ja tasakaalustab organismi. Sageli käin jalgsi tööl, teen seda suure rõõmuga ja alati kui on vähegi võimalik. Regionaalhaiglasse on minu Nõmme kodust 3,6 km. Nädalas mängin 2-3 korral tennist ja käin tavaliselt ühel päeval jõusaalis. Vahel sõidan ka rattaga ja talvel käin suusatamas. 

Kuidas motiveerid end regulaarselt liikuma?  

Ma tunnen kõndimisest, tennisest nii suurt rõõmu, et ei pea ennast kuidagi lisaks motiveerima. Jõusaalis on jooksulindil või jalgrattal vahel vaja end pikemaks soorituseks õhutada, aga pärastine hea enesetunne korvab kõik kuhjaga.

Mida sooviksid öelda nendele inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu?  

Minu soovitus on järgmine. Sportimisest saadav tervise tugevdamine, positiivne energia ja töövõime kasv korvavad kuhjaga tervisetreeningule kuluva aja. Tuleb rahulikult alustada, koormusejärgselt peab olema hea enesetunne. Kõige tähtsam on regulaarsus ja küll treenituse suurenemisega saab ka suuremaid koormusi rõõmuga teha. 

 

 

 

Kergejõustiklane KARL ERIK NAZAROV: Liikumine on heaolu võti 

Mis rolli mängib liikumine Sinu elus?   

Liikumine on minu elus ülioluline. See on mitte ainult minu eriala, vaid ka elustiil. Liikumine annab mulle võimaluse ennast füüsiliselt ja vaimselt proovile panna, see on mu stressimaandus ja viis enesearenguks.  

Kuidas motiveerid end regulaarselt liikuma?  

Minu motivatsioon tuleb eelkõige soovist saavutada oma eesmärke ja saada iga päev veidi paremaks kui eelmistel päevadel. Saladuskatte all võin öelda, et tippsportlase jaoks ei ole kõige olulisem motivatsioon, vaid distsipliin, ilma milleta tulemusi ei tule. Iga trenn ei ole põnev ja lõbus, aga pikaajaline eesmärk, rutiin ja järjepidevus on see, mis mind saali igapäevaselt viib.   

Mida sooviksid öelda nendele inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu?  

Kõigile neile, kes täna ei liigu, tahaksin öelda, et liikumine on heaolu võti. See ei pea olema tingimata tippspordi või intensiivse treeningu vormis, vaid igapäevane füüsiline aktiivsus on oluline kõigile. Siin on minu üleskutse ja soovitused: alusta väikeste sammudega ja leia liikumisviis, mis Sulle meeldib, sest igapäevane tervislik liikumine ei pea olema igav või vastumeelne. Proovi erinevaid tegevusi: tantsimine, ujumine, jalgrattasõit, discgolf või mõni muu spordiala ja leia, mis just Sulle naudingut pakub. 

 

 

 

Olümpiavõitja KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI: Alusta juba täna! 

Mis rolli mängib liikumine Sinu elus?   

Minu jaoks on liikumine sama oluline nagu hea uni ja tervislik toitumine. Mulle meeldib hommikuti enne tööle minekut sörkida ja võimelda, see annab hea laengu kogu päevaks. 

Kuidas motiveerid end regulaarselt liikuma?  

Tavaliselt liigun suurima hea meelega, sest ma tean kui hea enesetunne pärast füüsilist pingutust on. Ma ei varja, et mõnikord pean ennast ka sundima. Suurimaks motivaatoriks ongi hea enesetunne, rahulolu iseendaga ja energia kogu päevaks.

Mida sooviksid öelda nendele inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu? 

Ma kutsun inimesi proovima. See ei maksa midagi. Kõige olulisem on leida enda jaoks sobiv liikumisviis ja alustada juba täna.

 

 

 

Maratonijooksja ROMAN FOSTI: Ära anna alla!

Mis rolli mängib liikumine Sinu elus?  

Minu elus mängib liikumine väga suurt rolli, olen seda teinud kogu oma elu. Nooruses hoovis erinevad liikumismängud, sealt sain tugeva põhja, et suudan praegu palju erinevaid spordialasid harrastada kui kaasatakse. Keskkoolist alates praeguseni liigun teadlikult, loen artikleid, jälgin elementaarsel tasemel toitumist ja teadvustan, et ka puhata on vaja, siis toimub kehas taastumine ja areng. 

Kuidas motiveerid end regulaarselt liikuma? 

Leia endas motivatsiooni tegevusega alustada, püstita endale väärtuslikud eesmärgid ja lähene raskustele ja takistustele arengule suunatud mõtlemisega. 

Teiseks tuleta endale meelde, miks sa tegevusega alustasid ja toeta enda sisemist motivatsiooni välise motivatsiooniga (premeeri ennast). 

Kolmandaks, negatiivsed mõtted on takistuseks siis, kui usud neid ja lähed nendega kaasa. Kuna negatiivsed mõtted ja emotsioonid on loomulikud, lase nendel olla, aga ära nendega tegele. Eemaldu nendest ja keskendu sulle olulistele tegevustele.

Mida sooviksid öelda nendele inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu? 

Nagu iga muu tegevuse puhul, pane paika eesmärk – näiteks hea enesetunne. Kõige raskem samm on uksest välja astuda. Ära otsi vabandusi, vaid leia lahendusi. Oluline on järjepidevus ja rutiini tekitamine. Siinjuures tasub meeles pidada, et kõige raskem on esimesel kolmel nädalal, aga ära anna alla! Pärast seda tekib harjumus ja siis on juba palju lihtsam. Oluline on ka õige riietumine vastavalt liikumisalale.   

 

Kui tunned püsivat väsimust, kontrolli tervist arsti juures ja vaata üle ka oma baas, mis võib väsimuses süüdi olla – uni ja mitmekülgne toitumine. Loe asjakohaseid artikleid või pöördu treeneri poole, et koos paika panna strateegia harjumuse tekitamiseks.

Head liikumist!  

 

2025. aasta spordinädala patroonid

Spordinädala patroonid kutsuvad kõiki 23.-30. septembril üle Eesti toimuvast spordinädalast osa võtma ja innustavad igasse päeva rohkem liikumist lisama. Uurisime patroonidelt, mida nad sooviksid öelda inimestele, kes täna regulaarselt ei liigu?"

Kuldar Schüts, dirigent ja laulja „Olles tegev paljude kollektiividega, pean ma oluliseks, et vaimne pingutus oleks tasakaalus füüsilisega. Jooksmise, rannavõrkpalli ja jõusaaliga olen rohkem tegelenud viimasel viiel aastal ja julgen väita, et positiivsed muutused on selle ajaga toimunud nii eraelus, kui ka tööalastes tegemistes. Kunagi pole liiga hilja mistahes spordiga tegelema hakata ja ma garanteerin teile, et iga väiksemgi liikumine muudab teie elu koheselt väärtuslikumaks." Hanna Taaramäe, rattaentusiast „Nooruses oli sport minu igapäeva loomulik o sa, kuid kümneks aastaks jäi see sootuks kõrvale. Tagantjärele tunnen, et need olid kaotatud aastad. Viis aastat tagasi võtsin end kokku, astusin mugavustsoonist välja ja leidsin uuesti tee spordi juurde. Täna tean, et liikumine ei anna mulle ainult head vormi, vaid ka rahulolu ja rõõmu, mida mujal ei leia, ning oma eeskujuga olen inspireerinud sadu naisi üle Eesti rattaga sõitma. Tee aktiivsest liikumisest enda jaoks harjumus – pea aga meeles, et iga harjumus vajab kujunemiseks aega."   Kätlin Hõbemägi, jooksuentusiast ja Kopli Sörgi eestvedaja „Minu ellu tuli Kopli Sörk täitsa kogemata. Olen terve elu sporti teinud, aga eks on ka pause sisse tulnud ja sellises pausis kulgesin  ma paar viimast aastat. Siis aga oli olukord, kus tööd oli palju ja tundsin, et ei jaksa ja liikumiseks aega ei ole ja tuhat muud vabandust. Tegelikult just siis ongi liigutada vaja, kui arvad, et ei jaksa. Kui üksi treenides  võib motivatsioon kaduda, siis tuleb leida see „oma kamp“ – seda need meie sörgid pakuvadki. On raske sõnadesse panna, mida ma näen inimeste silmis, kui nad lihtsalt tulevad ja sörgivad koos. Tulevad ja jäävad. Kopli Sörki alustasime me väikse seltskonnaga 2024. aasta detsembris ja praegu on sörke ligi 20 ja sörgi-liikumine kogub aina enam hoogu. Nii et tule ja otsi oma sörk ja oma kamp! Kui sinu kodukandis sörki veel ei ole, siis lihtsalt kutsu inimesed kaasa ja nad tulevad, ausõna. Pole vahet, millises vormis sa oled või kui aeglaselt sörgid. Kõik saavad sellega hakkama ja kõik toetavad."

Valdur Mikita, kirjanik ja mõtterändur „Olen osalenud umbes poolesajal rattamaratonil, kuid siiski ei söandaks ma sporti arvata oma kõige mõjusamata liikumiskogemuste hulka. Metsas hulkumine ja rütmiline maatöö võivad viia palju põnevamate tajumustrite juurde. Mind inspireerivad pärimuslikud liikumisviisid, mis ei ole otseselt seotud spordiga. Need kannavad endas teistsugust liikumiskogemust, teistsugust liikumise signatuuri. See, et spordist on saanud inimeste kõige levinum liikumisviis, on maailma ajaloos midagi ebatavalist. Sport on tore, kuid tegemist on siiski anomaaliaga. Tõtt-öelda olen oma mõõdukat sportlikku vormi sageli kasutanud mitte inimeste suunas, vaid neist eemale liikumiseks. Tõstkem spordinädalal au sisse ka kõik vähesotsialiseeritud liikumise vormid, mida on võimalik sooritada õndsas üksinduses!" Margus Ader, spordimees ja laskesuusataja „Sport on minu elukaaslane esimesest klassist. Nooremana olin sportlane, treenides iga päev ja ka hoovispordil oli oma koht, nüüd viimased paarkümmend aastat olen lihtsalt liikumise nautija. Talvel meeldib mulle suusatada ja kevadel ja suvel meeldib rattasõit või tennis. Mets ja metsatööd annavad samuti hea koormuse ja värske õhu. Kui ilm on kehvem, siis leian tee jõusaali või pallisaali – liikumisvõimalusi on alati. Sport on minu jaoks parim viis hoida end tasakaalus, energiline ja rõõmus. Minu soovitus neile, kes täna veel palju ei liigu – alustage väikestest sammudest, iga samm loeb. Spordinädal on ideaalne võimalus alustada ja panna päev rohkem liikuma. Tule ja liigu koos meiega – liikumine on parim kingitus iseendale!" Kersti Kaljulaid, Eesti Olümpiakomitee president „Sport ja liikumine on minu jaoks igaühe õigus - olgu see laps, kes mängib õues, või harrastaja, kes tahab rattaga sõita turvaliselt. Minu enda suurim rõõm on see eriliselt elus tunne, kui asfalt libiseb ratta all või kui jooksen läbi metsa, kus lõhnab kanarbik ja sookail. Käin ka jõusaalis, mitte seepärast, et see mulle hirmsasti meeldiks, vaid selleks, et ka 30 aasta pärast oleks jõudu kanda poekotti või tõsta sülle lapselaps. Liikumine ei pea olema medal, vaid igaühe enda sport ja oma viis olla terve ning rõõmus. Väiksemad sammud nagu näiteks jalutuskäik, venitus või rattasõit, need annavad kokku suure tulemuse. Soovitan kõigile leida see liikumisviis, mis pakub rõõmu, ja hakata seda tasapisi harjumuseks muutma, sest igal ühel on õigus oma spordile!"

Joosep Karlson, kanuuaerutaja ja noorte eeskuju

„Liikumine ja sport jõudsid minu ellu 11-aastaselt, hetkel mil minu õppeedukus ja enesekindlus olid viletsas seisus. Distsiplineeritus nii spordis kui muus ei olnud omadus, millega mind võinuks iseloomustada. Ühel hetkel ma tajusin, et Pärnu Aerutamisklubis on päris ägedad poisid ja tüdrukud, kellega koos aega veeta, millest kasvas välja järepidevus. Lõpuks jõudis treenerite õpetuste toel kohale ka arusaam, et lisaks järjepidevale kohal käimisele on võimalik järjepidevalt endast parim anda. Ka pealtnäha kehvemates tingimustes ja täna ma siiralt naudin õuetreeingut tuulevaikses ja vihmas - lemmik ilm!. Nii kasvataski sport minust distisplineeritud noore, kes valis oma teeks saavutusspordi ja ühes sellega täitis sotsiaalse kuuluvustunde, andis rolli ja pani mõistusegi tööle. Minu sõnum on ülimalt lihtne - iga inimene suudab leida endale liikumisviisi, mis ta rõõmsaks teeb. Tee seda järejpidevalt ja nii oled võimekam inimene nii vaimult kui kehalt!"

 

Sven Hõbemägi, Lääne-Virumaa Spordiliidu peasekretär ja personaaltreener

„Olen terve oma teadliku elu olnud seotud  spordiga mänginud kõrgel tasemel korvpalli ja tegelenud kergejõustikuga. Kuna soovisin ka ise olla tulevikus see, kes panustab inimeste ja eelkõige noorte tervisesse, siis asusin õppima Tallinna Ülikooli, kus lõpetasin Kehakultuuriteaduskonna magistrikraadiga. Olen seega üle 20 aasta personaaltreeneri ja tervisliku elustiili mentorina teadlikult aidanud tuhandeid inimesi saavutada nende eesmärk, olles muuhulgas tervem nii füüsiliselt kui vaimselt. Minu pikaajaline praktika näitab, et heas füüsilises vormis inimene on rõõmsam, positiivsem ning mis veelgi olulisem-naudib kõike mida teeb. Olen seisukohal, et mitte kunagi pole liiga hilja alustada teekonda tervema MINA poole. Oluline on lihtsalt teha see esimene samm ning leida selline liikumisviis, mida naudid."

 

Vova Vsivtsev, Äkke Spordikeskuse projektijuht ja liikumisõpetaja

„Olen laskesuusatamise taustaga endine sportlane. Äkkeküla tervise- ja spordikeskuse arendamise kaudu mõistsin, et spordi tõeline vundament on liikumine — mida mitmekülgsem see on, seda rohkem tekib motivatsiooni end riidesse panna ja liikuma minna.

Tänapäeval ei lähe ma trenni üksnes liikumise pärast. Trenn on minu kontor ja minu psühholoog.

On olemas liikumisviise, mis võivad asendada ravimeid, kuid pole olemas ravimeid, mis asendaksid liikumist."

 

Merike Õun, Võrumaa Spordiliidu tegevjuht

„Kõige paremini saab tervisliku elu väärtusi õpetada pereringis ja alustades kohe kui laps sünnib, märgates vanemana pisikese inimese soovi liikuvalt areneda ning teda igati toetades. Laste jaoks on päris pikalt just tema enda vanemad need, kelle tähelepanu nad vajavad. Maast madalast koos mitmekülgselt ja sportlikult veedetud ühisaeg annab väga hea panuse noore inimese järjepidevaks enesearenduseks iseseisva tervisliku elu kujunemisel. Liikumine on vaimu tervendamisel üks olulisimaid ravimeid. Oleme positiivsed eeskujud, märkame, kui aktiivselt ise koos lastega liigume ja mängime ja eakamaid kaasame! Aktiivne ja terve elukaar algab ühisest lapsepõlvest pereringis, haridusasutused ja huviringid saavad seda toetada!"

 

Taire Ojala, Pärnumaa Spordiliidu koolinoorte liikumisharrastuse peaspetsialist

„Juba lapsena tundsin rõõmu erinevate spordialade ja liikumisviiside proovimisest ning see on jäänud mind saatma ka täiskasvanuna. Minu südame on võitnud padel, jooksmine, rahvatants, suusatamine ja kodune lihastreening. Kolme lapse emana pean väga oluliseks eeskuju jõudu – olgu selleks kodused treeningud, laste trennidesse kaasa võtmine või uute alade proovimine – koos tegutsemise rõõm on parim motivatsioon ja loob mõnusa ühishingamise. 

 

Liikumine on minu töö ja südameasi – toetan Pärnumaa koolinoorte liikumisharjumuste kujunemist ning uue rollina olen ka kohalikus gümnaasiumis liikumisõpetaja. Leian, et noored peaksid julgelt katsetama erinevaid spordialasid ja liikumisviise, mis aitaks vältida tüdimust ja säilitaks liikumisrõõmu. 

 

Kui sa ei ole veel leidnud endale meeldivat liikumisharrastust või piisavalt motivatsiooni, siis esiteks soovitan alustada väikestest muutustest, et neile oleks võimatu „ei“ öelda ja teiseks jätka otsimist ja katsetamist, et leida see liikumisviis, mis just sind diivanilt püsti ajab. Kunagi pole hilja alustada sellega, et liikumine muutuks päeva loomulikuks osaks. See annab sulle rõõmu, toob vaimse tasakaalu ja toetab sind noorena ja ka vanemas eas."

 

Heidy Purga, kultuuriminister „Eestis on suurepärane terviseradade võrgustik, kus saab teha turvaliselt ja hästi hooldatud radadel täiesti tasuta kasvõi pooletunnine jalutusring. See oleks kõige esimene soovitus – kõndida. Lihtne oma keha jõul liikumine on kõige alus. Kel julgust ja võimalust rohkemaks, siis soovitan kindlasti liituda mõne treeningrühmaga või pöörduda mõne kogenuma treeneri poole, kes aitaks hinnata senist liikumisharjumust ning seada targalt uusi väikeseid eesmärke. Ei tasu kohe uljalt asuda läbima maratone või tõstma jõusaalis sadu kilosid. Tark ei torma, aga liigub.“

Kristina Kallas, haridus- ja teadusminister  „Minu jaoks on sport palju enamat kui lihtsalt kehaline liikumine. Füüsiline aktiivsus aitab parandada keskendumisvõimet ja avab meele uutele ideedele. See on kriitilise tähtsusega vaimsele tervisele, mis on tänapäeval muret tekitav väljakutse isegi laste seas.  Lisaks sellele õpetab sport distsipliini, meeskonnatööd ja eesmärkide seadmist – oskusi, mis on elus sama olulised kui akadeemilised teadmised.    Julgustan kõiki, nii pisikesi põnne kui ka väärikaid, leidma endale sobiva viisi liikumiseks ja avastama sellest rõõmu. Sportlik eluviis on vundament, millele saab ehitada õnneliku, eduka ja täisväärtusliku elu pikkadeks aastateks.“    Karmen Joller, sotsiaalminister  „Liikumine aitab kaasa nii füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmisele. Ja liikumine ei pea tingimata ja alati tähendama rasket füüsilist trenni. Minule meeldib näiteks jalutada – oma perega ja koeraga, vahel käia rahulikult ratsutamas, mängida lastega sulgpalli, tantsida, sõita kanuuga, valida tööpäeval lifti asemel trepp. Kui sulle aga meeldib joosta maratone, tõsta rasket kangi või läbida IronMani võistlust, siis ka see on suurepärane. Peaasi, et liikumine pakuks rõõmu. Ning kui see toetab ka sotsiaalseid suhteid, siis seda parem. Eestis on liikumiseks väga head võimalused, ülejäänu on igaühe enda kätes."